Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.
See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.

Karl Ristikivi

Tagasi

Vot..täpselt nii. saime uue arvuti ja nüüd olen back in the business:)
Praegu valisin küll väga vale aja blogi alustamiseks..rootis mänga hakkab just...
aga kirjutan siis kähku.
Eile veetsime Marega super kvaliteet aega. Nii hea oli temaga jälle rääkida ja niisama aega veeta, nagu me vanasti kogu aeg tegime...Armastan sind täiega!
Täna aga käisime Maiuga jooksmas- nii hea oli, onju! Mai on kõige parem jooksu-sõbrer:)
Armastan sind ka täiega!
Ja täna veel...nägin Mannut, kes on nii kallis mulle ja sind armastan ka täiega!:) polnud nii ammu juba lihtsalt nende kolmega koos olla, isegi kui see aeg oli nii lühike:)
NOOOO...venelased läksid juhtima:(..aga pean tunnistama, et värav ongi vist ainuke asi, mis neid naeratma paneb;)
oki, ma lähen teglt keskendun nüüd ja hoian omadele pöialt
:)