Tahaksin rääkida teile ühes oma unenäost. See on vist kõige ägedam unenägu mida ma kunagi näinud olen.

Ma olin ühel jumalateenistusel, mis toimus nagu mingis teatrisaalis. See oli rohkem selline ülistusteenistus. Rahvast oli väga palju ja kõik seisid püsti. Ees seisis umbes 4 inimest, kes jagasid sõna. Kui 3 tükki olid ära rääkinud, tuli neljanda kord-neljandaks rääkijaks oli Margit. Margit hakkas Jumala Sõna peast kõva häälega kuulutama. Ta rääkis nii, nagu ma pole teda varem rääkimas kuulnud . Ma mäletan , et mõtlesin, vau..See on Püha Vaim! Kui Margit hakkas rääkima , siis tuli Püha Vaimu vägi nii tugevalt inimeste peale, et ma inimesed mu ees olevates ridades kukkusid maha.. Ma mäletan, et vaatasin neid inimesi ja mõtlesin, et Jumal on ikka vägev , aga tundsin kuidagi võõrana , nagu mitte sinna kuuluvat. Aga siis puudutas Püha Vaim mind nii tugevalt , et ka mina ei suutnud enam püsti seista. See oli lihtsalt nii vägev tunne.
Ma hakkasin siis loomulikult järgmisel päeval sellele unenäole mõtlema.
Mõtlesin selle peale, et just Margit oli see, keda Jumal niimoodi kasutas. Margit, kes on rääkimise koha pealt tegelikult ju mitte nii entusiastlik. Ja siis ma mõistsin, et see kõik on tänu usule. Usk liigutab mägesid, usu läbi juhtuvad inimlikult võimatud asjad. Küsimus on aga selle, kas meil on piisavalt usuku. Ja vastuseks on kahjuks Ei. Inimeste usk muutub aina väiksemaks. Puhas , siisras usk, et Jumala käes on kontroll, on kadunud. Täna oli meil pühapäevakoolis teemaks Taavet ja Koljat. Peale juttu ühe mängu ajal, Mai küsis lastelt,et kas nemad julgeksid tugeva ja suure Koljati vastu niimoodi minna. Kõik raputasid pead va. Erko , kes ütles, et tema küll julgeks, kui ta koos Jumalaga läheks. Kas pole mitte hämmastav, kui 6 aastane poiss midagi niisugust ütleb? Ma arvan, et suurte inimeste viga on selles, et meil pole sellist usku , ngu kuue aastasel. Siirast usku. Selle asemel , et öelda: ``Jumal on tugevam, kui Koljat`` ( nagu mulle täna öeldi), ütleme:`` ma olen ju nii nõrk``.
C.S Lewis ütles oma raamatus ``Ühe valu anatoomia``...``Sa ei tea kunagi , kui palju sa tõeliselt usud , kuni selle tõesus või väärus saab sinu jaoks elu ja surma küsimuseks``
Arvan, et mu usk on nii väike, et seda pole mõtet isegi mainida. Ma tahan, et minu usk oleks sinepiiva suurune. Ma tahan teha suuri tegusi Jumalale usu kaudu.
SEST
``The only thing that counts is faith expressing itself through love``
gal 5:6b

"But then I did wake up today and remember that every grand adventure I've had yet has started by loving where I've been."

-Jaime Banks

Kas pole mitte nii tõsi!

M&T

Aga uudistes öeldi , et järgmisel nädalal tuleb kevad(:

Täna ma istusin tund aega vaikuses ja mõtlesin. Selle ajaga jõuab päris paljudele asjadele mõelda. Aga eelkõige mõtlesin ma oma tulevikule. Mõtlesin, et mida ma peale keskkooli tegema hakkan. Kuigi mul on sinna veel üle aasta aega, on mõelda siiski tore. Ma olen nii noor ja mul on veel kõik uksed valla. Ma olen küll hetkel otsustanud , mida ma ülikooli õppima tahan minna aga pole samas milleski kindel. Ma tahaks teha nii palju asju..ühelt poolt tahaksin reisida või elada kusagil mujal- minna Austraaliasse, Norrasse, Euroopasse..Tahaksin minna Aafrikasse või elada Ameerikas.. Teiselt poolt tahaksin elada oma armsal kodumaal, kusagil äärelinnas-elada vaikselt tuttavas keskonnas, ümberringi tuttavad inimesed...

Minu soovid on aga minu soovid...ma mõtlesin selle peale ja kõige tähtsam on siiski minu jaoks, see mida Jumal tahab.. Tahan ennekõike elada seal, kus Jumal tahab , et ma elaksin.. Läheksin elama kas või Venemaale, kui Jumal seda tahab:)