`Nii palav on` ütlen ma, nagu arvaksin, et teine mu kõrval seda ei tea, ainult ma tean. Aga ta teab ja ma ütlen ikkagi, sest äkki muudab see lause välja öeldes oma kuju. Tavaliselt on siuke lootus nagu, aga enamasti ikkagi ei muutu selliste lausete tähendus , olgu nad siis mu peas või huultel.
Istusime umbses vanalinna kohvikus ja üle laua istus must üks tsikk Kanadast, kes ütles samuti, et palav on. Aga tema ei öelnud nii nagu ma tavaliselt seda ütlen ( niimoodi..´ohh, kui palav, aga tegelt on hea, sest varsti on jälle külm ja siis mõtleme, et võiks jälle nii soe olla`) vaid tema ütles: miks teil siin nii vastikult palav ilm on, võiks külmem olla. Siis ma istusin seal ja mõttes teadsin täpselt mis ma talle öelda tahtsin. Oleks tahtnud öelda:`sul ei ole mingit õigust meie ilma kritiseerida. Sa ei tea kuidas on siin 6 kuud külmetada ja 5 kuud mingit ebamäärast suusailma taluda. Nii, et sul ei ole mingit õigust öelda, et meie palav ilm eesti on nõme. Isegi kui see on , siis see on ikkagi meie oma ja selle kritseerimise õigus jääb ainult meile. ` Nojah, seda ma talle siiski ei öelnud ja see on täitsa hea, sest ma sisimas ikkagi arvan, et midagi mu ajust on ära kärsanud , sest tundub , et selle funktsioonid on tõepoolest väga veidraks muuutunud.

Täna võttis mind jälle üks krisnaiid rajalt maha. Ei tea jah, mis mus tavaliselt nii ligitõmbavat on. Täna aga oli selleks mu oranz suvekleit. Äärmiselt põnev oli jälle vestelda muidugi, sest täna rääksin ühe kena noore naisega. Tema tundus täitsa mõistlikum kui need tüübid on olnd, kellega varem olen vestelnud. Aga võibolla oli lihtsalt asi kuumuses. Igatahes loodan nüüd oma uut oranzi sõpra EKB suvefestivalil kohata ja loodetavasti maitsevad need India maiustused ka hästi, mis ta mulle andis.

vot, lawyerd siis