Monday 8 September 2008

Astusin lihtsate asjade juurde
toetusin lihtsale heale...

D. Vaarandi

Wednesday 3 September 2008

Little white shadows, blink and miss them

Teate, ma olin unustanud mis tunne on olla vihane ja haavunud korraga. Ja täna tuli mulle meelde. Ei , Mare, mitte selle pärast. See juhtus koolis. Mu venekeele õpetaja kohtles mind ebaõiglaselt ja solvas sellega mind. Ma ei hakka täpselt rääkima, mis juhtus, aga võin öelda, et isegi sellised asjad aitavad mul mõista paremini ennast ja...elu. Olles oma emotsioonidest üle saanud ja mõtlesin välja , kuidas saan mina hoopis asja paranda, kuigi ei leia , et mina oleksin süüdi olnud, aga see polegi ju tähtis, kes on süüdi või mitte. Mina pean lihtsalt usaldama selle Jumalale ja mitte laskma kibedusel oma südant üle võtta, ükskõik kui raske ta vastu võidelda ka poleks. Usun, et ilma Jumalata ei suudaks ma seda, aga õnneks ``suudan ma kõik Tema läbi, kes teeb mu vägevaks``...Just vägevaks , et minna vastu kõigele, mis ei tule Jumalalt...ja seda on palju..
Mu sõbranna msni nimi oli täna: Kui pettumused on ainsad, mis mulle pettumust ei valmista. Mõtlesin siis natuke pettumuste peale.. Kuidas tekivad pettumused? Pettumus saab tekkida siis, kui sul on selge ettekujutus, visioon millestki sulle olulisest ja see ei lähe nii, nagu sa olid plaaninud. Kas see tähendab, et need olid minu plaanid ja mitte Jumala omad? kas ma ei usalda Teda järelikult täielikult? Aga kuidas ma üldse tean siis, mis on Jumala plaan? Kas ma saan siis seda teada alles siis kui asi on juba õnnestunud või ebaõnnestunud?...Nii palju küsimusi...
Ma palvetan ja proovin leida vastused oma küsimustele, sest ausalt hetkel ei saa ma midagi aru...ma kardan, et usaldan teda liiga vähe oma otsuseid tehes...Äkki kõik need visioonid, mis mul on , ei ole Loojalt ja siis kui jõuab aeg kätte , siis ma ...Pettun..

Ma ei taha pettuda, see ei ole eriti tore.