Täna ma istusin tund aega vaikuses ja mõtlesin. Selle ajaga jõuab päris paljudele asjadele mõelda. Aga eelkõige mõtlesin ma oma tulevikule. Mõtlesin, et mida ma peale keskkooli tegema hakkan. Kuigi mul on sinna veel üle aasta aega, on mõelda siiski tore. Ma olen nii noor ja mul on veel kõik uksed valla. Ma olen küll hetkel otsustanud , mida ma ülikooli õppima tahan minna aga pole samas milleski kindel. Ma tahaks teha nii palju asju..ühelt poolt tahaksin reisida või elada kusagil mujal- minna Austraaliasse, Norrasse, Euroopasse..Tahaksin minna Aafrikasse või elada Ameerikas.. Teiselt poolt tahaksin elada oma armsal kodumaal, kusagil äärelinnas-elada vaikselt tuttavas keskonnas, ümberringi tuttavad inimesed...
Minu soovid on aga minu soovid...ma mõtlesin selle peale ja kõige tähtsam on siiski minu jaoks, see mida Jumal tahab.. Tahan ennekõike elada seal, kus Jumal tahab , et ma elaksin.. Läheksin elama kas või Venemaale, kui Jumal seda tahab:)
2 comments:
Tead, mina mõtlesin ka just (mõjuvatel põhjustel) selle peale, et mis minust saab. Ja ma ei teagi. Kohe üldse! Aga usud või ei - ma ei muretsegi üldsegi niiväga, sest ma tean, et Jumal laseb minu elus kõik tulla heaks, kui ma vaid teda usaldan. Ja usaldan, sest ta on seda juba mitmel korral tõestanud, et seda tasub teha:) Nii hea!
Kas või venemaale!HahaaKui ma oleks venelane siis ma küll solvuksin:P
Aga tubli oled:)Igas mõttes.
Post a Comment