Saturday, 5 April 2008

Olen viimasel ajal väga palju mõelnud minevikule. Ajale, kui probleemid olid lihtsamad ja kliima normaalsem. Taban end tihti mõtlemas, et siis oli ikka nii palju parem. Oleks praegu ometi kõik samamoodi. Kuid hakkasin ühel päeval järele mõtlema...mis siis oleks, kui kõik olekski samamoodi? See mõte on tegelikult isegi natuke hirmuäratav. Ja siis ma mõtlesin ja mõtlesin ( Jah, Mare, mõtelda on lahe!) ja jõudsin lõpuks järeldusele, et on super hea, et kõik ei ole samamoodi ja koguaeg midagi muutub. Isegi kui kõik tundub vahel nii metsas ja suhted nii sassis(!) , siis on see omamoodi hea-see annab võimaluse meil muutuda, õppida. Kõige raskem ongi tulla välja oma mugavuse tsoonist ja õppida toime tulema uute olukordadega, millega pole harjutud. Aga ma usun, et kui see raske samm on tehtud, asututud juba üle oma piirikese, siis sealt edasi läheb asi lihtsamaks -kõik hakkab kuidagi laabuma. Ma olen seda ise nii mitmel korral viimase aasta jooksul kogenud. Kuigi see esimene samm võib olla väga raske , siis ma tean, et kui me ainult laseksime, siis Jumal võtaks meid sülle ja tõstaks sellest piirist üle:)

PS. Kes teab, see teab:P

5 comments:

Anonymous said...
This comment has been removed by a blog administrator.
Triin said...

Jee Ave!

Ps! Sa viimasel ajal kasutad palju seda väljendit: "Kes teab, see teab." :P

Mare said...

mulle tundub, et mina ei ole üks neist, kes teab*-)

ave said...

uu yeah, beibi!:D

Extreme volume said...

äh, mina ei tea!!!
aga muus osas on sul küll õigus...ja ühe aastaga kasvõi muutub ikka metsikult palju.
mul muutus näiteks ühe päevaga isegi juuksevärv:O jap, mul on nüüd heledad triibud ka. tegelikult on ilus. 18.ndal näitan;)
kallistan kõvasti!!!