Tuesday, 18 November 2008
7.
Kui me pühapäeva koolis lastega midagi paberile teeme, kirjutavad lapsed alati sinna oma nime, et teiste omadega sassi ei läheks. Mõne väiksemad aga ei oska veel kirjutada. Siis teeme tavaliselt nii, et me kirjutme lapsega koos- Meie kirjutame, aga tema , hoides pliiatsist kinni võtab tegevuset osa ja sellega tunneb, et ta saab hakkama.
Eile ma mõtlesin, et kuidas ma hakkama kõigega saan? Tähed on nii keerulise kujuga ja kirjutada ma ei oska, kuigi vahel võib tunduda, et olen küll juba küllalt suur ja tark. Ja seal samas bussis , ma palvetasin. Vastus minu jaoks leidub usalduses. Usaldada kedagi, kes on Suur ja Tark. Kes võtab minuga koos pliiatsist kinni ja teab, mida teha, täpselt sellise tempoga kui vaja. Ja kui ma vahel üritan tähtedega kiiremini lõpule jõuda, tõmmates pliiatsi Ta käest, ei loobu ta, vaid aitab mul tagasi õigele joonele jõuda. Jumal ja mina- dream team!:)
Ps. leidsin sellise pildi, mis tegi mu päeva veel soojemaks, kui see oli:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
5 comments:
Äge pilt! :P
Ma nõustun sinuga 100%
Nunnu!
Kahju, et ma sel p2eval teiega koos ei olnud, aga tore ikkagi.
Ning siis seda ka, et jah... ilus postitus!
Ning muide, pyhap2eval noortekal oli su tunnistus t2iega t2kkesse ja hea.
N2gemiseni!
Nunnuke!
Aii, ma ei kuulnudki ju su tunnistust pühapäeval:(
Aga igaljuhul...keep up the good work(Y)
See on tõesti üks vagev postitus ja pilt loomulikult ka! (Pilt ju minu tehtud) :D:P
Ave! Super postitus! Mismõttes sa nii targaks oled saanud nüüd kus mind ei ole:P?
Post a Comment