Saturday, 10 October 2009

Kui mina noor ja terve olin (mitte, et ma noor enam poleks, aga lihtsalt terve mitte), siis ikka mõtlesin vanade naiste peale, kuidas sõbrannad kokku saavad ja ainult tervisest räägivad. Sest eks minagi olin kuulnud pealt vestlusi ``Ohh, need ravimid on tänapäeva ikka nii kallid`` või `` need arstid seal haigals on ikka nii jobud``( jah, vanad kibestunud tädid, kasutavad isegi hullemaid sõnu kui`jobu`) Mina, kui enda meelset super tervisega piiga, vaikselt lubasin endale, et mina elu sees ei hakka nii rääkima! No tõesti, mis võiks olla veel masendavam...
Võibolla siis see....
Kõndisime ühel päeval Margiti poolt linna ja nagu ikka vestlesime. Millest? Eks pakkuge...
Jah, tervisest..ravimitest, haigaltest ja jobudest arstidest. Ja mitte üldse teoreetiliselt. Vaid ikka omast kogemusest.
Ja me pole ju isegi vanad kibestunud tädid mitte. Tänapäeva noorus on ...vanadus.

Tervis on ikka oluline küll. Aga kahjuks ei saa inimesed sellest enne aru, kui see väga kehvaks muutub. Mul juhtus see natuke liiga vara ainult, aga nüüd ma olen targem ja hoian seda mis mul on. Või siis mitte. Arvatavasti istun ikka ja jälle külmale kivile ja mõtlen, et laste saamist see ju ometi ei takista.

*Kuna Solarisse tehti nüüd ka Lido, siis jäävad Läti turistidehordid vist minevikku. Vaene Läti, kes nüüd nende majandust aitab, kui eestlane enam lõunat Lidosse sööma ei lähe. Võibolla eksib mõni üksik Jurmala veemaailma ära. Eks hoiame lätakatele pöialt.

3 comments:

oh-happy-day said...

mhmmm, tahaks näha jah, milline see Lido siis välja näeb, loodan, et see väga alla eijää

Iiris said...

Sõitsin ükspäev bussiga koju ning kodubussi peale tuli kaks karkudega naist, kes end hädiselt vedasid trepist üles üksteise toel ning ma ütlesin endale otsekui paanikas, et mina ei taha saada kunagi vanaks. Ma ei taha lihtsalt kunagi vanaks saada. Ja siis tuli mulle äkki meelde see lühike periood, kus ma ise samamoodi vaarusin bussis esimese istme peale, sest ma lihtsalt ei suutnud palju seista ning mu nägemine mõjutas mu tasakaalu. Siis ma mõtlesin, et ma olen juba vana olnud, et ega ma uuesti seda kogeda küll ei tahaks. Ja kui ma bussi pealt maha läksin, siis nägin üht vanapaari, kes olid nii rõõmsad. Ja ma ütlesin endale, ainult siis kui keegi peab minuga koos vana olema. :)

Armastan sind, mu armas moosipall.

Tanel said...

Tallinnasse tulles on Solaris ilmselt esimene koht kuhu ma lähen.