Toa nurgas on meil nüüd õige ameerikalik kuusepuu. Siuke puu, et lihtsalt laseks tule ära ja istuks ja vahiks seda. Istusime marega toredasti elutoa diivanil, nagu meil juba väikeseks kombeks on saanud. Silmanurgast imetlesime puukest ja kuulasime jõlumuusikat. Siis mare jõi parajasti teed, sõi cookiesi ja mandariine ja ütles, et see on täiuslik hetk. See lause kõitis mu kõrva. Ma tõstsin oma pilgu luude ühendite konspektist ja jäin korra mõttesse. Ei, minu jaoks see ei olnud täiuslik hetk. Olin ju marega samas kohas, samal ajal, aga täiuslikkusest oli asi alles kaugel. Siis ma mõtlesin, et hetked on ikka nii individuaalsed asjad. Kuigi aeg on sama, on hetk midagi isiklikku, mis ei ole kellegagi sama. Nad eksisteeriksid nagu väljaspool aega täitsa.
Nüüd ma siis lähen ja elan jälle oma ebatäiuslikus hetkes, sest ka need hetked on elamist väärt, et siis jälle millalgi täiuslikus hetkes korraks viibida.
5 comments:
Minul ka ei olnud täiuslikku hetke,kuna pidin tegema keskkonna hariduse ja saksa keele koduseid tõid ja ei saanudki koos teiega nautida=( agama loodan, et varsti varsti saan ka istuda ja nautida kuuse puud!
Täna hommikul ma tegin seda vaikselt hommikust süües ja tuledes puud vaadates! Meil on tõesti ILUS puu=)
Ma arvan, et vahe tolles hetkes oli see, et mina olin vaba tegema mida iganes ise tahtsin, aga sina olid sunnitud luid õppima:P
kirjutasin kommi ja blogi ainult vastas, service unavailable, aga jah, täiuslikud hetked on need, kus on rahu, muretus koos ja veel midagi erilist.
täiuslikkust pole maises maailmas olemas!
vaidleks
Post a Comment