Pole vahet, kas sa avaldad luulet, või armastust.
Niimoodi ütles üks mees, mitte mina. Kuid olles selle kirja pannud, ütlesin siis ehk minagi.Nojah, eks armastus ole omamoodi luule küll. Ma pole eriti armastusest kirjutanud. Võibolla sellepärast, et ei tea , mis see täpselt on. ja võibolla ka sellepärast, et kardan. Kardan armastust?-mõtlete. Ei, seda mitte, väljakutsed meeldivad mulle. See on pigem nagu aukartus. Kardan muuta selle suurejoonelise isegi salapärase asja oma sõnadega vähem tähtsaks ja tavaliseks. Sõnadel on vägi, kas teatsite. Ma kunagi mõtlen välja kuidas kirjutada suurejoonelisest armastusest , lihtsate sõnadega. Oma sõnadega , oma armastusest. Ja siis ma kirjutan teile. Täna aga pole armastus defineerimiseks, vaid elamiseks.

*Siis mõtlesin veel täna , et kuna ma pole ammu Lucid dreamingut saanud harrastada, siis võiks proovida Lucid livingut. Kuidas see käib? pole veel mõelnud, küll jõuan. Mul on palju mõtteid:)