Olime naistega saunas ja keegi mainis seda kuidas Soomes leili maratonil olla just üks ära surnud. Arutasime veidike selle loo üle, sest see nii hästi sobis sinna sauna, kus me parasjagu isegi ju olime. Meelike ütles, et mismõttes ta siis välja ei läinud kui tundis , et pilt hakkab eest minema. Nojah, võistlus oli ju. Siis ei minda välja. Eriti kui oled mees. (ma arvan, et nii ütleks mulle mõni mees) Täna aga seal ma mõtlesin ka nii, et mis mõttes ta ei läinud välja lihtsalt. Hiljem aga kui ma ikka suhteliselt kaua olin juba seal leili visanud ja juba mitmendat ringi siis hakkasin hoopis mõtlema, et mina olen ise ja samasugune, Kugi ei ole mingit võistlust siis minu jaoks oleks raske vaimselt välja minna saunast sellepärast et pilt hakkab ära minema. Ikka istun seal alati ja mõtlen et läheb üle. Päris hull on tegelikult see võistlusmoment, kus kõige hullem mis võib juhtuda on allaandmine. Veel hullem on aga siis kui istud saunas üksinda, sest kõik on juba läinud ja ikka on see sama võistlustunne. Kellega sa siis võistled seal niimoodi. Eks ikka iseendagi. Ja Ise on tavaliselt see kõige hullem vastane...
* Jumal on andnud mu ellu ikka väga armsaid ja ägedaid inimesi ja ikka veel annab. Ma olen ikka nii tänulik Talle selle eest :)
3 comments:
Mina olen ka tänulik sinu eest:)
ma arvan, et asi ei olnud ainult allaandmises... sest sellises kõrgekuumalises võistluses on väga oluline erinevatest reeglitest kinnipidamine ka, et ikka ellu jääks... tol tüübil ja teisel veel olid põletushaavad ka ju.
Kes suudab kauem laval istuda on ikka väga haige "sport". Andke neile labidad ja selgub kohe, kui kõvad mehed nad on! :D
Post a Comment