Elaja

Täna lõppes 3D koguduse jutluste seeria `Mis vahet seal on?`. Hea küsimus mu meelest. Võiksin seda kohe sult uuesti küsida isegi. Mis vahet seal on? `Kus seal ?` küsid ehk vastu. Või ei küsi, aga ma mängin et küsid ja arendan siis dialoogi... Sinuga, või siis endaga, kui nüüd järele mõelda. No olgu, kui sa küsisid, siis ka vastan.- Elus. Mis vahet on elus? Mis vahet on kas ma usun millesegi üldse? Mis vahet on kas ma armastan kedagi? Mis seal üldse vahet on, kas ma elan? Miks ma ei võiks lihtsalt olla ja eksisteerida? Jah, ma usun, et elamine ja eksisteerimine on kaks iseseisvat seisundit, mida me saame ise valida. Täna ma ütlen, et on vahet...jõhkralt on. Ma olen eksisteerinud ja ma olen ka elanud. Ja elan ka praegu ja ma tean, mis vahet seal on. Tundugu sulle see klišeena või mitte, aga tõde on see, et ilma Jumalata ei ole võimalik elada. Ma olen seal olnud. Loomulikult on võimalik bioloogiliselt eksisteerida, aga see on midagi muud. Tõeliselt elada, niimoodi, et Kõik mis sa teed, on kaetud mõttega, niimoodi pole võimalik. Võibolla on see julge väide, mina usun seda, sest mina ise elan seda. Ma tean, et inimesed, kes ei usu Jumalasse võivad olla isegi õnnelikud , neil võib olla olemas kõik, mis nad on tahtnud elus saavutada- Klassikaline värk: pere, hea töö, maja , auto. Aga kas see ongi siis see? Elu. Mina usun, et need inimesed ei ole elajad vaid eksisteerijad. Sest maised asjad võivad tõesti tekitada ka õnnetunnet ja tekitada ka tunde, et tõesti elu on lill. Aga tõeline elu algab siis, kui tuleb mingisugune eriti crapp olukord, ja siis sa vaatad üles ja ütled, et see on alles ELU. Ja sellise mõtte ja suhtumise saab anda üksnes Jumal.Tema teab täpselt, mis asi on elamine, sest tema on ju loonud Elu.
Ma võikisn kirjutada pikalt elust pärast surma, taevast ja põrgust. Aga täna ma tahtsin sinuga, kes sa küsisid mult, rääkida Elust , elamisest ja elajatest. Sest täna ma ütlen sulle, et seal on vahet! Nii, et teie, eksisteerijad, saagu teist elajad!