Kes sa oled?

Mul on vahel natuke kahju Iirisest. Sellepärast, et kuna me koos elame siis on tema see, kes peab ära kannatamu mu vahel nö revolutsioonilisi ja veidraid mõtteid, mis ma pean lihtsalt kellelegi välja rääkima. Aga ta on alati nii armas ja ei ütle mulle kunagi, et ma ei viitsi kuulata, alati istub rahulikult, kui ma jälle alustan :`tead, ma mõtlesin täna...` Isegi kui ma tean, et vahel ta ei viitsiks arvatavasti kuulata , siis olen ma talle ikka väga tänulik, et ta seda teeb. Ühel õhtul olime jälle köögis ja tema istus parasjagu arvuti taga ja ma tegin süüa ja ma ma alustasin jälle samamoodi:`tead, ma mõtlesin ...` aga ma kirjutan siia ka, sest see see mõte oli tegelikult mu meelest üsna hea, noo mu jaoks siis vähemalt oli.
Tegelikult see mõte sai alguse ühest tsitaadist mida lugesin. Ma täpselt ei mäleta , et mis seal kirjas oli ja kes selle kirjutas, aga igatahes mõte oli selline ``Mitte kellelgi ja millelgi peale Jumala pole õigust öelda, kes ma olen. `` See pani mind mõtlema, et teglikult on asi nii, et isegi minul endal pole õigust öelda, kes ma olen. Minu läbikukkumistel, minevikul ega teistel inimestel. Kui ma vahel mõtlen, et ma olen ikka suht feil, siis tegelikult pole mul üldsegi õigust seda teha. See õigus on Ainult Jumalal, kes on mu looja. See mõte paneb minu jaoks ikka mõned asjad perspektiivi. Et mis mõttes ma vahel mõtlen niimood. Kui ma peaksin ütlema, kes ma olen, siis pean vaatama esamlt Piiblisse ja lugema, mis Jumal ütleb mu kohta, kes ma olen. Sest kui ma hakkaks ise sellele küsimusele vastama, jookseks ma arvatavasti suhteliselt kiiresti kuhugi kraavi ja sealt välja ronimine võtaks jälle meeletult aega. Ja minu jaoks see mõte, ei ole nagu mingi lohutus, et Jumal tegelikult arvab must hästi või nii. See lihtsalt konkreetselt ütles mulle, et mul ei olegi õigust üldsegi seda teha. See natuke haakub ka tegelikult sellega mu jaoks, et tihti peale on minevik üks kõige suuremaid iseenda defineerijaid. Seetõttu mulle ei meeldi tihti rääkida oma minevikust. õnneks ma nüüd olen õppinud natuke neutraalsemat sellest rääkima, aga kunagi oli küll nii, et `ma olen selline, kuna mul oli selline lapsepõlv` Aga see ei ole vabandus, sest mu minevikul pole õigust defineerida, kes ma olen. Ainult Kõigevägevamal Pühal Jumalal on see õigus. Ja ma täiega armastan Teda!:)