Tuled juba?

Üldiselt meeldib mulle valgus. Eriti meeldib mulle valgus siis kui tegelikult on kõik hästi pime ja siis kusagil põleb mingisugune valgusallikas, kas siis lõke, tänavavalgustus, küünal, autotuli, kõik sellised tegelikult nii ilusad valgusallikad, mis valges ei tunduks üldsegi nii ilusad, vaid ainult pimedas saab nende tegelik ilu avalikuks.
Mõtlesin täna natuke selle peale kuidas kristlik maailm toimib. Kujutlesin seda ette kui ringi. Mu meelest kõige parem tunne on see kui sa saad mõelda, rääkida ja tunnistda sellest, millise jama sa kokku keerasid ja kuidas kõige vägevam Jumal jälle su sealt välja aitas ja nüüd sa siis elad jälle nii kaua hästi kui jälle ühe korarliku jama kokku keerad, et siis jälle olla samas kohas, pimeduses, kus saab avalikuks valguse tegelik ilu. Et siis see jälle vahepeal unustada, kuni sa satud jälle pimedusse, kust hakkab peale sama ring. Aga, miks inimesed.. ei , miks ma, ei võiks teadvustada Valguse tegelikku ja vägevat ilu isegi valges, mitte ainult pimeduses? See teeb mind kurvaks, nii jään ju paljust ilma. Ma lihtsalt vahel mõtlen, et kas see patune loomus muudabki selle teadvustamise võimatuks, või on tegelikult olemas mingi imepisike võimalus, mille poole peaksin püüdlema. Ma mõtlen, et on, siis on toredam elada.

Panimine Jõulutuled elutoas üles. Hästi ilus on. Tulge külla!