Teooria, et oma tundeid saab valida, on mu meelest õige. Alati kui ma sellele mõtlen, siis mul tuleb meelde Mare, vist sellepärast, et me temaga selles osas oleme ühte meelt ja sellest ehk palju rääkinud oleme. Ükskord Jälle arutasime ja mulle meenus mõte, et Mõte on enne tunnet ja kui ma saan sellel mõttel nö sabast kinni siis saan vastavalt sellel otsustada, mida ma tunnen. Otsus peaks siis järelikult sündima õige ja vale printsiibi alusel. Kui mul on sees tunnetus, mis on õige ja mis vale, see tunnetus, mida ma usun, Jumal on mulle sisse pannud, siis peaksin teoorias ju otsustama , mis on õige a siis seda tundma. Päris hea teooria mu meelest.
Mhmh, nii kaua on see hea, kui sa ei pea tegema selliseid otsuseid, mis panevad selle `õige ` ja sinu isikliku heaolu vastuollu. Siis kui sa pead otsustama, et õige on tunda seda ja õige on selle tunde alusel käituda nii, siis, aga südames tahaksid 10 küünt ja veel rohkem neid vastu panna, et mitte ei peaks nii tegema ja tundma. Vot sellistel hetkedel mõtlen küll, et selline suur vastutus on ikka kui Jumal on mulle selle tunnetuse sisse pannud, sest Tema vastu astuda ei saa ja ma ei tahagi. Ja nii ma seisangi lõhkise küna ees, Kogu oma patuse hingega egoistikult tunda tahes ja kogu oma vaimu ja mõistusega õigesti käituda tahes. Aga nagu Piibel ütleb, kellele on palju antud, sellelt ka nõutakse palju. Nii, et ma tänan Teda, et mulle on palju antud ja ma ei nurise kui mu ees on need künad, lihtsalt palun, et teeksin selle õige valiku.
Ja, mulle jõhkralt meeldib see ilm ikka! Lihtsalt läheks ja müraks lumes...kui ma laps oleks
5 comments:
Aga minu meelest oleks päris hirmus, kui kõik inimesed pidevalt oma emotsioone ja tundeid sellisel määral kontrolliksid ja ise otsustaksid, mida nad tunda tahavad või tundma peaksid. Ma arvan, et kui ma midagi tunnen, siis on selleks põhjus ja see võib-olla muutab mind kuidagi või kasvatab. Ja kui ma otsustan, et ei taha mingit tunnet tunda, siis ma võin millestki väga erilisest ilma jääda.(Praegu tagasi vaadates on olnud perioode või olukordi, mida võib-olla oleks tahtnud rohkem kontrollida, just eriti oma tundeid ja nendest tulenevaid otsuseid, aga kokkuvõttes oleksin ma jäänud ilma väga olulistest ja õpetlikest kogemustest, mis on mind palju muutnud, ja ma oleksin ilmselt teistsugune inimene). Ja elu oleks ikka päris palju igavam ka.. :D Ma arvan, et olulisem on kontrollida oma käitumist pigem ja mõtlemist, mitte tundeid. Et ma võin tunda viha ja masendust ja kurbust või mida iganes, aga ma ei tohi nende mõjul valesti käituda ja halvasti mõelda, ei tohi lasta tundel ennast kontrollida. Aga seda võib muidugi mitut moodi võtta.. ma arvan. :)
Jee, Fanny, mul on nii hea meel, et sa nii palju kirjutasid, mulle meeldib lugeda :D
Loomulikult võin jah mõelda, et need tunded mis tulevad ongi mulle mõeldud tundmiseks.Mis oleks ju iseenesest loogiline, AGA siin on üks point. Võtame näiteks tunde: viha.See on siuke tunne, mis tekib siis, kui aetakse taga õiglust. Mis on vahel õige.. õiglust on vaja ja ka Jumla on vihane, Aga point ongi selles, et meie , inimeste, patune loomus on selle õige õigluse ära sakkinud ja see tõttu tunneme me viha mõnikord täiesti valel ajal ja valedel põhjustel. Samamoodi ka teiste tunnetega. No heade tunnete puhul see vist väga ei kehti, kui sa just friik pole ja rõõmu tunned nt kellegi ebaõnnestumisest või nii... Aga igal tundel on oma põhjus, miks seda tuntakse ja ma usun, et muster ongi sama. Ja üks asi veel mis mind kunagi ennast rajale aitas oli mõte Oscar Wildeilt (kes mulle teglt ei meeldinud ikka väga:P) aga ta ütles, et ``Kogemus on nimi, mis inimesed panevad oma vigadele`` ja kui nii mõelda, siis see ongi, viga on viga ja kogemus ikka kogemus. ei tohiks neid segi ajada. See veits ikka lõi mu silmad lahti tegelt...
aga jah:)
Kuidas sa siis otsustad? Oeh, kuidas sa otsustad, kui sul on tunne, mis järjest kasvab, kuid siiski ripub õige või vale küsimus õhus? Kui sa küsid vastust ja ei saa midagi..kas see on ei? Ja kui juba tugev tunne antud..on see ise jah?
Mina arvan,et alati küll ei ole nii, et kõigepealt tuleb mõte ja siis sellele vastavalt tunne. Minu meelest on nii, et kui me saame mingisuguse informatsiooni osaliseks, sis me kohe reageerime mingisuguse tundega, millele järgneb mõte miks ma nii tunnen ja alles siis saame otsustada kas me peaksime nii edasi tundma või muutma midagi. Minu meelest on tunded ka midagi, mida peaks kindlasti väljendama, loomulikult enne hoolega valides kohta, aega ja kuidas seda teha. Sest oletame, et ma tunnen mingil põhjusel viha ja kui ma otsustan, et ma seda enam ei tunne vaid otsustan mingi muu tunde kasuks, siis see on ju tegelikult viha allasurumine ja ükshetk tuleb see ikkagi pinnale.
Pealegi, kui suudaksime alati valida, kuidas me tunneme, siis muutuks ju täiesti mõttetuks mõte " Armastus on otsus!, mitte tunne." sest sellisel juhul me saaks ju alati tunda armastust kõigi vastu, kuna me oleme seda otsustanud ja meil ei tekiks kunagi probleemi, et oo ma ei tunne selle inimese vastu enam midagi ja selle pärast läheme mõlemad oma teed. Nagu näiteks Avekene, ma armastan sind alati, aga mõnikord pole mul sinu suhtes üldse mingeid tundeid. :)
Aga Triinu, kallike, sa ju räägid iseendale vastu... Kui sa ütled, et Armastus on otsus mitte tunne, siis miks sa räägid edasi üldse armastusest kui tundest? See ju ebaloogiline. Ära aja siin asju veel keerulisemaks. Mina räägin siin tunnetest, mitte otsustest. Samamoodi, ei räägi ma ju siin lootusest, usust, rõõmust(mis pole tunne, vaid teine rõõm, sees sügavam, sest rõõm on ka tunne..vb õnnelikkus on selle nimi)sellistest nö seisundites, millel on tunnetega seosed, kuid mis oma olemuselt pole tunded. Igatahes..mina usun, seda et kui saame mingisuguse informatsiooni osaliseks, reageerime me jah kohe tundega, aga see tunne, peab kusagilt tulema, see tuleb ajust, See tunne sünnib sellest, et ajju jõuab info, mida aju hakkab kohe lahti pakkima ja kui me mõistame mis värk on, siis toimub välk kiire mõte/mõistmine ja alles siis toimub see Tunne. Tunded on lihtsalt nii palju tugevamad, et võib jääda mulje, nagu me reageeriks kohe infole tundega. Nii, et mõtle sellele natuke, sa pead ju selle info kusagilt saama, et tunda seda tunnet. Puhas filosoofiline füsioloogia ! :D Kui vaja võin hakata ka lahti pakkima neuro anatoomiat ja füsioloogiat, aga ma arvan, et see ei teeks kellelegi head. Nii, et piirdume siis filosoofiaga :P
Elerin: Otsustamise koha pealt olen ma nõrk. Usaldan Jumalat ja tunnetust, mis ta mulle on andnud, et teha õige valik. Võib tunduda kui klišee vm, aga paremat lahendust pole ma oma elus kohanud.
Post a Comment