Friday, 14 January 2011

Teadmatus

Täna käisime ühel vanal naisel õue peal lund lükkamas. Ma millegipärast ei mäleta enam , mis ta nimi oli, sest see polnud tavaline vana nimi vaid mingi eriline, hakkas igatahes A tähega. No ma kutsun siis teda tädi A ks. Sellesmõttes oli huvitav see lükkamine, kuna sain ronida kõrgele kuuri katusele, sest sealt oli vaja lumi maha lükata. Polnudki üldse hirmus, kuigi alguses tädi A ei tahtnud mind sinna lasta, ütles, et ootame ikka poisid ära enne. Ma ei tahtnud oodata. Ja need paar korda, mil hakkasin maha libisema katuselt, olid ka pigem siuksed põnevad. Kuni aga tädi A avaldas meile saladuse. Ta muuseas mainis, et see pool kuuri, see kus pole uut katust , seal on pandud aind kile ja siis lauad sinna peale. Siis tegi veel nalja ka, et kui kukun kuuri, siis pean seal kevadeni olema, sest see uks on lume all ja välja ei saa. Suht hea huumor oli ikka tädi A l. Nojah, aga enam polnud midagi teha ju. Lumi oli vaja ära saada sealt. Ireen lubas vähemalt, et tuleb haiglasse iga päev mind vaatama. See innustas tõepoolest. Jalg oleks ehk värisenud kui ma ei oleks pidanud lihased nii pingutama, kuuril püsimiseks.Aga kuur sai lõpuks puhtaks. Mõtlesin hiljem, et kui ma ei oleks teadnud, siis ei oleks jalg arvatavasti värisema pidanudki. Eks teadmatus ole küll mõnikord abimees, mis säästab ehk ebavajalikust muretsemisest, sest olgem ausad, kui see katus kandis siukest jõhkra massiga lund, siis miks ta ei peaks mind kandma. Aga sellel hetkel hakkad nagu ikka mõtlema, et äkki ei kanna. Ma arvan, et mõned asjad elus on väga targasti niimoodi meile teadmatud, et me ilmaasjata ei muretseks. Oskaks ma teadmatust võtta vahel siis abimehena mitte alati vaenlasena. Ei oska.

Tarksutera siis tädi A lt ka: `Lapsed, jätke meelde, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!`

3 comments:

Joel said...

Hämmastav on see, kuidas Jumal meid nii erinevalt kõnetab. Ja mul on hea meel, et seda kõike omavahel jagada saame, mitte ei pea olema halvas mõttes teadmatuses, mida Jumal on tegemas või tahab teha.
Aga argitegemiste juures on tõesti tihti peale parem mitte kõike teada, sest liiga palju infot võrdub üldiselt suurema segadusega. Ja tegelikult kui me ka Jumalalt vähem küsimusi küsiksime, siis usun, et paljud asjad oleks lihtsamad teha või see protsess oleks mõnusamalt sujuvam.

oh-happy-day said...

tore tädi

Heli said...

See nagu jääpurika alt läbi käimisega - kas käid teadlikult läbi, et kui sellega peakski lõppema, siis olgu nii või peaks ikka veidi vaatama ise ka kus käia:)

Aga Kuldar Jürmal Tartus mägivarustus olemas - järgmine kord siis juba turvalisemalt:)