Tahtsin lihtsalt öelda , et kui järele mõelda, siis elu on ikka täiega ilus!

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.
See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.

Karl Ristikivi

Tagasi

Vot..täpselt nii. saime uue arvuti ja nüüd olen back in the business:)
Praegu valisin küll väga vale aja blogi alustamiseks..rootis mänga hakkab just...
aga kirjutan siis kähku.
Eile veetsime Marega super kvaliteet aega. Nii hea oli temaga jälle rääkida ja niisama aega veeta, nagu me vanasti kogu aeg tegime...Armastan sind täiega!
Täna aga käisime Maiuga jooksmas- nii hea oli, onju! Mai on kõige parem jooksu-sõbrer:)
Armastan sind ka täiega!
Ja täna veel...nägin Mannut, kes on nii kallis mulle ja sind armastan ka täiega!:) polnud nii ammu juba lihtsalt nende kolmega koos olla, isegi kui see aeg oli nii lühike:)
NOOOO...venelased läksid juhtima:(..aga pean tunnistama, et värav ongi vist ainuke asi, mis neid naeratma paneb;)
oki, ma lähen teglt keskendun nüüd ja hoian omadele pöialt
:)

Varsti on teisipäev!!;)

Täna, kui ma kitarri mängima hakkasin, avastasin, et mu küüned on jälle nii pikaks kasvanud.
Time flies when you`re having fun, eh!

Olen viimasel ajal väga palju mõelnud minevikule. Ajale, kui probleemid olid lihtsamad ja kliima normaalsem. Taban end tihti mõtlemas, et siis oli ikka nii palju parem. Oleks praegu ometi kõik samamoodi. Kuid hakkasin ühel päeval järele mõtlema...mis siis oleks, kui kõik olekski samamoodi? See mõte on tegelikult isegi natuke hirmuäratav. Ja siis ma mõtlesin ja mõtlesin ( Jah, Mare, mõtelda on lahe!) ja jõudsin lõpuks järeldusele, et on super hea, et kõik ei ole samamoodi ja koguaeg midagi muutub. Isegi kui kõik tundub vahel nii metsas ja suhted nii sassis(!) , siis on see omamoodi hea-see annab võimaluse meil muutuda, õppida. Kõige raskem ongi tulla välja oma mugavuse tsoonist ja õppida toime tulema uute olukordadega, millega pole harjutud. Aga ma usun, et kui see raske samm on tehtud, asututud juba üle oma piirikese, siis sealt edasi läheb asi lihtsamaks -kõik hakkab kuidagi laabuma. Ma olen seda ise nii mitmel korral viimase aasta jooksul kogenud. Kuigi see esimene samm võib olla väga raske , siis ma tean, et kui me ainult laseksime, siis Jumal võtaks meid sülle ja tõstaks sellest piirist üle:)

PS. Kes teab, see teab:P

If I lay here
If I just lay here
Would you lie with me and just forget the world?