Max ütles, et ta pole kunagi korralikult nutnud ja et ta hirmsasti tahaks. Ainult sibulad ajasid teda nutma, aga see ei loe. Mary tahtis teha Maxile kingituse. Ta mõtles oma peas selle peale kuidas üks auto kassipojast üle sõidab ja hakkas lahinal nutma. Mary kogus oma pisarad ühte vanasse siirupi pudelisse, kirjutas peale `tears for Max` ja saatis postiga Maxile. Kui Max nüüd nutta tahtis, avas ta pudeli ja tilgutas Mary pisaraid omale silma. See oli parim kingitus, mis Max kunagi saanud oli- Mary pisarad.

filmist Mary & Max, mis on mu meelest suure tähega Geniaalsus.
Siin on väike treiler. Kui teil on kunagi võimalust seda vaadata, siis ma soovitan seda kohe kindlasti:)

http://2009.poff.ee/est/filmid/programmid/poffi_vitamiinilaks/?productID=2560

Usas tehti uuring, sest usas tehakse ju ikka uuringuid. See oli mingisugune National Happiness uuring. Aga see uuring oli mu meelest põnev, kuna seda tehti näoraamatu andmete põhjal. Need, kes näoraamatus vilja korjavad või maffiat mängivad, ehk teavad, et seal on selline väike ristkülik, kuhu saaad trükkida, et mida sa hetkel mõtled. Et noh, kui sa tahad, et kogu maailm ikka teaks, mis sa oma voodinurgas revolutsionaalset mõtled. Usa tüübid tahtsid siis nende mõtete järgi, mis inimesed sinna kirjutasid välja arvutada, kui õnnelikud inimesed siis tegelikult on. Selleks tehti psühholoogide poolt list positiivsetest sõnadest (nt happy, yay, awesome jne) ja negatiivsetest (nt sad, doubt, tragic jne) ja uuriti siis statistiliselt, et kui palju neid kasutatakse...
Tulemused siis: Kõige õnnetumad olid inimesed, kui Jackson suri ja kõige õnnelikumad kui taevasse lasti miljoneid (4. juuli)
Võiksin ka teha pikalt järeldused ja analüüsi usa inimestest, aga milleks. Aga üha enam ja enam tundub mulle, et kõikvõimsa googlei kõrval on silmapiirile ilmunud uus kõikvõimas - Näoraamat. Ta teab ju nüüd kõike. Nt võib ta mulle öelda, peale minutilist küsitlust, et kellega ma abiellun ja kuna ja mitu last ma saan. Vau!
Aga õnnelikuks teeb ikkagi vaid see ainus ja õige Kõikvõimas.

Kas te olete mõelnud, et miks kasutatakse tihti lauset lõpus või nii kolme punkti, umbes nii näeb välja ... Et see peaks nagu tekitama sellise alateadliku tungi edasi mõelda ja arutleda. Aga miks nt ei kasutata nelja punkti. Võibolla kui kasutada nelja punkti siis oleks mõtted hoopis paremad ja teisel levelil, ja kui üldse panna viis punkti!

Poeg: ``Ìssi, ma tahan seda nägu vaadata!``
Isa: ``See ei ole nägu. See on viiludeks lõigatud pea.``

Inimkeha on tõesti imeline.

Kui ma hommikul ärkasin oli selline tavaline tunne. Võibolla natuke põnevam, sest mulle meenus mu unenägu, kus mingid zombid tapsid väikse lapse ära ja siis pärast koerad laiba ära sõid..aga üldiselt oli ikkagi tavaline. Kui ma kardina akna eest aga ära tõmbasin, ei olnud enam tavaline. ``Lumi!``ütlesin rõõmsalt. Üksinda olin muidu, hea et keegi polnud veel..imelik oleks olnud.
Otsisin oma talvesaapad välja läksin kooli. Selline tuisk oli, et terve nägu oli lõrtsist imbunud, aga mul ei olnud ikka tavaline. Bussiaknast nägin, et temperatuuriks näitas +0. Huvitav jah, kas -0 oleks külmem kui +0...Luud tundusid kah täna kohe eriti armsad. Eriti 1.kaelalüli..selline tuttav ja tore. Meenutas mulle Iirist. Ikkagi kiikasin vahel õue, et olla kindel, et lumi veel mind jätnud pole. Ei olnud. Elviira rääkis, et tema poeg istus pool tundi hommikul akna ees ja vaatas lihtsalt lund. Ju oli vist unustanud, missugune see välja nägi, kuna eelmisel aastal oli ta nii väike. Mõtlesin, et päris vinge oleks täitsa esimest korda lund näha või vihma või merd...
Kui ma hiljem kodu poole kõndisin veeretas üks poiss lumepalli. See oli ka tuttav ja tore. Kunagi ma veeretasin ka lumepalli ja ei hoolinud, et rohi sealt alt nii koledasti paistma jäi. Nüüd nagu hoolin.
Kuigi mina olen juba pärispäris palju näinud lund, siis igal aastal on ikka sama hea just seda esimest lund näha. Selline mitte tavaline. Ja ma usun, et kui aastas on vähemalt üks selline mitte tavaline hommik, siis on ka hea:)

Margus väitis, et esmaspäeval oli statistiliselt Eestis kõige masendavam päev. Noh, et kõik jooksis nagu ühte päeva kokku: nädala algus, kella keeramine , ilm oli jama... Ma mõtlesin siis, et oleks ma ometi teadnud seda varem, oleks siis rohkem masetsenud! Nojah...mis seal enam.Tagant järgi pole vist ka mõtet teha enam. Ootan siis järgmist aastat. Huvitav, kas statistiliselt määratakse siis aasta kõige rõõmsam päev kah ära, sest seda küll maha magada ei tahaks!

Alustasin raamatut, mille esimese peatüki pealkiri on ``Tüdruk, kes maailma ära sõi ja ühe silmaga mees`` Alguses tundus mullegi veider, aga kui peatüki lõppu jõudsin oli kõik selge...täpselt nagu elu mõnikord.

Talvel ma ootasin Kevadet. Lõpuks ta tuli. Siis ootasin Suve. Lõpuks ta tuli. Siis ei oodanud Sügist. Juba ta tuli. Mõtlesin, et äkki, kui ma ei oota Talve, et siis ta ei tule. Aga nii ju asjad vist ikka ei käi.
On jah natuke veider, et kogu aeg on nagu mingisugune igatsus. Ma usun , et igatsused pole üldsegi halvad. ma isegi tahaks, et mul oleks rohkem igatsusi.
``Mu hing nõrkeb igatsusest su seaduste järele igal ajal`` Psalm 119:20 Päris võimas ikka see igatsus, kui hing lausa nõrkeb! Minu hing küll väga paljude asjade all ei nõrke. Selline igatsus on aga mu meelest üks väärt igatsus. Ma usun, et tegelikult on olemas igatsused, mis on meil kõigil juba sees, nt igatsus armastada ja olla armastatud, igatsus Jumala järgi. Aga neid lihtsalt ignoreeritakse, kas mõtlematuse, ülemõtlemise, halav kogemuse või hingevaenlase abiga. Aga kuna kõik tühjad kohad peab ju kuidagi ära täitma, sest loodus ei salli ju tühja kohta ( olete te näinud kunagi hauda, mis kaevatakse ja siis kunagi ei täideta?)ja siis täidetakse see igatsus valede asjadega. Aga ma pean teile avaldama väikese saladuse: Täiuslikku ringi ei saa täita ebaühtlase kuusnurgaga- see on esimese eluaasta füüsika. Igatsust Jumala järgi saab täita vaid Tema. Igatsust armastada saab täita vaid armastades. Ja igatsust armastatud olla , sab täita vaid lastes end armastada.

Lugesin Iiobit ja kristlikku slängi kasutades, see kirjakoht ikka täiega rääkis mu vastu. (Kristlikku slängi mitte valdvatele- tekkis tunne, et vau..siuke ongi lihtsalt Piiblis kirjas !)
Oh, et ometi mu palve täide
läheks
ja Jumal annaks , mida soovin!
Otsustaks Jumal ometi mind
murda,
sirutaks oma käe ja lõikaks katki
mu elulõnga,
siis oleks mul veel troostigi:
ma hüppaksin rõõmu pärast
isegi armutus valus,
sest ma ei ole salanud Püha sõnu.
Mis on mu jõud, et jaksaksin
oodata,
ja missugune peaks olema mu
eesmärk,
et suudaksin kindlaks jääda?

Iiob 6:8-11



Nüüd ma ootan imet. Siis ta tuleb(minu Jumal on ikkagi imede Jumal) ja läheb ja ootan järgmist. Ma juba tean kuidas maailma töötab. Vähemalt natuke tean.