Ma vaatasin Tuulepealse maa viimast osa täna. ``Klaasist riik`` oli selle pealkiri. Eesti riik oli klaasist. Ilus, aga habras. See sattus valedesse kätesse ja kukkus maha ning purunes.
Minu elu on nagu klaas. kui mul poleks Jumalat, siis arvatavasti varem või hiljem see puruneks. Aga teate, minu elu on tugev klaas. Teate nagu see vene klaas, millest lapsepõlves teed sai joodud,ja mis ükskõik kui kõvasti maha kukkudes terveks jäi ja uuesti kasutuskõlblik oli. Vahel mulle ei meeldinud, kuidas see välja nägi , aga kui ma suuremaks sain, mõistsin, et ükski muu klaas poleks vastu pidanud tee kuumusele.
Üks Jumala ime ka teie päeva lõpetuseks:
Mu Õel (Evelin) oli 4 last. Ta tahtis veel lapsi, aga ta mõtles , et ta ootab veel umbes aasta või nii. Tööl tekkis aga väga pingeline aeg ja ta otsustas, et noh, mis seal ikka, jääb rasedaks, ja saab kodus olla. Kui õde rasedaks jäi, läks ta arsti juurde ja talle tehti igast uuringuid. Tal avastati emakakaela vähk. Arstid ütlesid, et see oli täiuslik aeg, mil seda avastada, sest kui oleks hiljem kunagi avastanud, oleks liiga hilja olnud.Põhimõtteliselt, kui ta poleks just siis rasedaks jäänud, poleks seda avastatud. Ime.
A
6 comments:
Nonii, nüüd me saame lõpuks ka sinuga seda telesarja kommenteerida. :D
Ja kusjuures meil kodus on veel ikka see vana õige vene klaas! Peab vastu ka kukkumised kivipõrandale. Vot nii hea see ongi. :)
tead, mulle on alati su postitused meeldinud:)
Jõu mul pole raha telefonil sellepärast ei saand vastata smsiga, aga tahtsin öelda, et VINGE:P
Muide, see võrdlus klaasiga on väga hea. Tore on su blogi lugeda. Muide ma arvan, et see on lätlaste välja mõeldud klaas :D
Avastasin su blogi-nii hea avastus.
Vaatasin just Tuulepäise maa ära - täiega nõustun... Nii hea sari ikka Eesti tootjate kohta, paneb täitsa mõistma juhtunut ...
Post a Comment