Pesin täna aknaid. Ma ei mäletanudki kui meeldiv tegevus see olla võib. Kuna päike paitas ja elu tundus korraks ilus, mõtlesin , et olen ekstra tubli ja pesen kõik väiksemadki praod, mis tavaliselt jäävad kahe silma vahele, ja mis tegelikult ei paistaks mitte kunagi välja. Kui ma tunni aja pärast oma musklite treenimise lõpetasin ja õue läksin, jäin ma imetlusega oma kättetööd vaatama. ``Nii puhas aken`` Võiks öelda möödakõndiv tädike.Mõtlesin. Aga mina vastaksin ``On jah, teine puhas, aga teate mis , armas tädi, see , mida te näete pole veel pelgalt kõik. See aken on TÄIESTI puhas. Ja siis, kui mammi mind imelikult vaataks, ei kohkuks ma , sest...``Kõige tähtsam on ju silmale nähtamatu``

Homme on kirjand ja mul tuli meelde, et unustasin pastakaid osta. Eks ma siis võtan 3 pooltühja pastakat kaasa ja palvetan. Aga äkki on nad hoopis pooltäis?

A