Ps 139:14Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.

Eile koolist koju jalutades mõtlesin kunsti peale. Mulle meenusid need muuseumite külastused, mis vahel küll pealesunnitud olid, kuid mis alati midagi juurde andsid. Vahel kas või ainult võime imetleda, aga asi seegi. Ma ei ole olnud kunagi väga hirmus kunstiaustaja, aga mõned teosed on ka mind mitmeks minutiks seisma pannud ja teise maailma viinud.Imetluse maailma. Mulle meeldivad tavaliselt maastikupildid. Mulle kohe üldse ei meeldi madalmaade kunst. Miski selle jures sunnib mind edasi liikuma ja mitte jääma imetluse maailma. Mõned pildid aga jäävad hoopiski arusaamatuks.Olen minagi üritanud Dalid mõista, aga asjatult. Järelikult pole sürrerealism minu jaoks. See on lihtsalt kellegi teise jaoks. Aga see, et minule ei meeldi mingisugused teosed, või ma neid ei mõista ei,tähenda, et need halvad oleksid.
`Iga inimene on nagu omaette kustiteos` See on tõsi, aga erinevalt Kumu piltidest, on meil kõigil sama kunstnik ja me kõik oleme sama stiili. Mõned inimesed viivad mind teise maailma. Imetluse maailma. Jään mitmeks minutiks seisma ja teost imetledes, imetlen ta Loojat. Mõni inimene on nagu madalmaade kunst, mis mind edasi sunnib liikuma. Ehk peaksin jääma seisma ja Kuntstnikult abi paluma, aga võibolla ei peagi kõigile kõik teosed meeldima, igav oleks ju.Ja mõni on nagu Dali vedel kell. ?. Aga ma tean, et Kuntstnik mõistab ka seda teost suurepäraselt, sest tema on selle ju teinud, isegi kui kõik teised ümberringi arusaamatute nägudega alla annavad.
Soovin, et ma kohtleksin enda kõrval rippuvat madalmaade maali mõistuslikku austusega tema kunstniku vastu. Sest tema looja on ju ka minu Looja.

Lõpetuseks üks tore tsitaat:
“Sure God created man before woman, but then again you always make a rough draft before creating the final masterpiece.”
:D