Mul on õdede-venna lapsi nüüd juba nii palju, et kui keegi küsib nende nimesid, siis pean ikka pikalt järele mõtlema. vanuseid pole mõtet küsidagi. Tean vaid , et kõige vanem on (vist) 15 ja kõige noorem (vist) alla kuu.(või oli ikka juba üle kuu- ei mäleta enam) Igatahes on tädi päris äge olla. Saan lastega mängida ja pisemaid hoida ja samas ei pea tegelema nende pahanduste või öiste nuttudega. Saan olla lihtsalt see `lahe tädi`.(No vb selle 15 a meelest, ma pole enam nii lahe, aga mis tema ka teab- pubekas ju) Lapsed ei saa kunagi mu peale vihaseks, ega solvu. Igakord kui näen neid, siis teen mingit ägedat mängu ja jälle olengi `lahe tädi`.
Aga isegi kui ma naudin seda `lahe ´ olemist väga, oleks ikka suht äge kui oleks lapsed, kes saaksid mu peale vihaseks ja solvuks, ja kelle meelest ma ei ole koguaeg nii lahe. Imelikuna kõlab see unistus. Ei tea jah, eks lahe pole vist nii lihtne olla midagi.