Hetke olukord on siis nii: Kell saab kohe pool kolm. Meil on korteris kolm tuba ja igas toas magab praegu üks inimene. Mina pole see üks, sest ma ju ei maga. ma olen hoopis köögis ja õpin. Nüüd tekib mul küsimus, et kas õpin ikka, sest praegu ju kirjutan hoopiski. No, mõtleme, et õpin, siis on parem. Triinu aitas mul enne miimika lihaseid õppida. Tegi tuima nägu nt ja mina siis ütlesin, et suud tõmbab lateraalsele m. risorius. Aga alahuule langetamises oli ta suht kehvake. Ma avastasin, et ma ei oska mõlemat suunurka korraga langetada. Triinu oskab, veel oskab ta naeratada suunurgad all- Ulme! Mul läheb praegu kolmas tass kohvi, või neljas, ma ei mäleta täpselt enam. see aga hakkab lõppema, nii, et tassi põhjas on kohvi paks. Nüüd saan selle pealt ennustada vist. Kohvipaksu pealt mu meelest ennustati ju. No vaatame siis....Nii suht rõve näeb välja, selline pruun ja paks nagu..noh..teate isegi..Ennustan , et tuleb porine kevad.
Sõitsin rongiga tartu täna ja avastasin, et akendel on uued luuletused pandud. see tegi mind rõõmsaks, sest vanad olid juba nii ..vanad. Minu aknale sattus täna luuletus `Aeg`. ma enam ei mäleta seda muidugi, sest magasin terve tee, aga mõte jäi meelde. See oli umbes selline, et aeg tuleb ja sööb su ära. Või noh, peaegu selline. Võibolla nägin seda hoopis unes , aga mu meelest siiski oli selline. Päris hea mõte mu meelest tegelt, kui nüüd niimoodi öösel mõelda seda mõtet.
Siis üks mõte, mis ma veel mõtlesin oli see: sõitsin rongijaamast bussiga annelinna poole. Oli selline väike marsa buss. Ja kui peatus oli ja inimesed maha läksid siis ütlesid kõik rõõmsasti bussjuhile `tänks, mees!` ( tegelt ütlesid siiski aitäh, aga ma olen kindel, et mõtlesid nii) ja soovisid ilusat õhtut. Ja kui minu kord tuli maha minna, siis ma ka üritasin olla selline hästi, hästi rõõmus ja ütlesin `head aega!` ja siis mõtlesin, et nii tore ikka , et lihtsalt ühistranspordis kõik on nii toredad siin tartus õhtuti!

Täna on nüüd 15 veebruar ja 14 sai läbi, kuigi ma pole ju maganud vahepeal. Kuidas siis uus päev niimoodi tuleb ilma , et ma magaks vahepeal.. ehk niimoodi see aeg vaikselt näribki meid.