Thursday, 18 February 2010

Lucid Living

Üks mu teooria on siis selline: (Illustreerin seda looga)
Pühapäeval hakkasin tallinnast tartu poole tulema.(mõne jaoks minema, mulle hetkel tulema) Mõtlesin juba kahese rongiga tulla, aga kahjuks (või samas, õnneks või noh mis iganes) ma ei jõudnud sellele ja ei jõudnud ka viiesele ja jõudisn hoopis kaheksasele. Niisiis, kuna ma olen juba üpris kogenud selles tartu-tallinn-tartu rongisõidus, siis tean täpselt, et kui tahan saada istekohta akna all kaheksasele rongile, pean kindlasti kolmveerand perroonil olema ja ootama, millal rong sisse jõuab, et siis nobedasti inimeste vahelt märkamatult rongi lipsata. Jah, selline nobe lipsaja ma olengi. Sellel pühapäeval ootasin siis rongi seal perroonil koos mitme saja teise vaese tudengiga, kes 50. krooniga tartu tahtsid minna(tulla). Minu kõrval ootas rongi ka Iiris, kes on lihtsalt nii äge , et tuli mulle taskurätikuga nutma. Siis me seal niimoodi kahekesi ootasime (pluss ülejäänud sada matsi, aga neid me ei tundunud ja siis kirjutangi, et ootasime kahekesi, sest isegi kui nemad ootasid midagi, siis meie ootasime seda rongi, mis mind tartusse viiks, teised ootasid seda, mis neid viiks) ja I, ma usun natuke ikka nuttis, onju. (no, las ma mõtlen siis , et natuke nutsid, siis on lugu nagu põnevam) Kuna minu nobeda lipsamiseni oli veel 5 mintsa aega,jõudsime veel Iga natuke mõtiskleda. Mäletan , et mõtisklesin rongisõidu üle. (Loogiline vist jah, kui mõtiskleks nt laevasõidu üle parroonil oleks vist midagi viltu). Ütlesin nii: `Nii huvitav, et vanasti oli nii,et tartu rongi peale minna oli nii hea tunne, aga nüüd on nii, et tallinna rongi peale minna on hea tunne , aga tartu oma peale tuim.` see oli mu meelest väga sügav mõtisklus.Siis hakkas rongi tuluke paistma ja I ütles: `Ma täiega tahaks lihtsalt hüpata sellele rongile ja tulla suga tartu.` Ja ma ütlesin siis:` No, tule siis!` Aga I ei tulnud. I pidi veel õhtul Viimsisse sõitma ja siis juuniorite tundi ette valmistama ja siis veel sada asja tegema. Ta ütles, et järgmine kord tuleb. Aga ma ütlesin, et siis pole see enam see. (kui mõistate, mis see see on)
Niisiis, pikk lugu lühike: (või tegelt pikk lugu on ikka pikk). Kui I olekski hüpanud minuga rongile, lihtsalt sellepärast, et tal tuli selline mõte, et Ohhh tahaks täiega hüpata rongile ja sõita tartu, siis mu meelest see kvalifitseeruks juba Lucid livingu alla. Või noh, võiks ju iseenesest.

*Täna öösel õppimise kõrvale vahetasin kohvi coca vastu, olen enda valikuga rahul. Kahju, et ma varem selle peale ei tulnud.

Aa, ja veel see ka, et ma siiski täna lõpuks nägin Lucid dreami üle pika aja. Pole kunagi nii kõrgele lennanud. Täiega kuul oli:)

1 comment:

Iiris said...

Ja jah, ma hardalt nutsin su kõrval, et sa ometi jälle ära ei läheks. Tead ma nii tahtsin tulla, aga miljon muud asja siinpool Eestit vajasid ära tegemist. Muideks ma usun, et järgmine kord tuleb ka ikka, sest võimalus, et me kahekesi jälle sama perroni peal seisame on vägagi tõenäoline. :D Meile kõigile antakse teine võimalus!