Olen hetkeln üksinda kuulan Tõnist ja söön halvaad. Mulle meeldib halvaad süüa nii, et võtan ikka korraga suure ampsu ja siis söön seda ampsu natuke aega. Aga halvaaga on selline kurb lugu, et see õudsalt pudiseb. Nii ma siis hammustan oma ampsu ja terve nägu on seda halvaad täis. Nagu väiksel lapsel , võiks öelda. Aga mind see ei heiduta, sest just nii mulle meeldibki üksinda halvaad süüa. Teistega koos ma nii ei söö. Siis murran halvaa küljest väikese tüki ja närin seda nagu mõni lind. Veider jah, et inimesed teistega koos olles on alati kohe teistsugused ikka. Arvatakse , et siuke rafineeritud käitumine teiste juures olekul on see õige. No ma ise ju arvan ka nii, aga miks ometi? Võibolla just peaksid kõik inimesed olema sellised teiste juuresolekul nagu nad üksigi on, noh, et ei ole siin midagi ilustamist onju! Ei tea jah.
Kui ma nüüd teie juures halvaad söön järgmisel korral, ärge siis üldse mitte imestage...
5 comments:
äh,ei tohi niimoodi halvaa isu tekitada,kui ma pole siin kuskil korralikku halvaad näinud. Tead,seda Ali-Babaa pildiga,või kes see onu seal ka pole. Aga noh jah,eks sa võid ju kirjutada kah,lugeda on ikka tore. Mis sest et selline isu mõte kõib peas,et oi,kuidas tahaks ka halvaad närida.
See halvaa viimane tükk eile õhtul diivani kõrval oli suureks kiusatuseks, aga õnneks ma ei andnud alla;)jah inimestel on tihti maskid ees kui nad on koos teistega...
mulle eriti halvaa ei maitse(a)
ma ei mõista, kui sa oled üksinda, kuidas sa saad Tõnist kuulata:/?
Ta on mu nähtamatu sõber
Post a Comment