Pühendan selle Marele, sest ta on lihtsalt nii...lahe
Nimelt istume praegu annelinna köögis, pisike köök on meil. Mina istun rahulikult arvuti taga ja söön maailma parimat shokolaadi. Järsku kuulen karjeid. Ehmatusest tõstan pea ja vaatan, kellel need karjed kuuluvad. Avaneb siis mulle selline pilt: Margit istub toolil, pisar silmas ja karjub marele, kuidas õigesti juukseid peab värvima. Mare hoiab käes suurt punast kammi, mis näib kui raudne ,nõukaajast pärit. Mul on selline tunne, et Mare on Margiti peale kuri ja kikub ta juusekid. siis vaatan imestusega, mis toimub, Mare üritab teha Margiti juustest sellist soengut nagu tsipoliinol oli, teate see sibul.Mina siis istun rahulikult, vaikselt, nagu ma ikka alati olen ja Mare karjub mulle: Mis sa irvitad seal, tule värvi ise! Milline ülekohus...
Oehh,kingsepale kingi valmistama vist pole jah mõtet minna.
4 comments:
hahahaha:D, mu õed on ikka naljatilgad, aga seetõttu mina loobusingi juuste värvimisest, elu on ikka tunduvalt lihtsam ja rahulikum
:):) ma tõesti kujutasin seda nii elavalt ette kui lugesin su kirjutist, armas:D
No tegelt, kui nüüd päris aus olla, siis keegi ei karjunud kordagi, aga hea küll, las ta kunsti huvides siis olla:P
Mare, kõik kujutavad ette juba kuids see toimus, ära palun vabanda me kõik saame aru, juuksed võivad vahepeal väga hirmutavad olla:D
Post a Comment