Kujutlus

Andsin täna lasteaias 4. aastastele põngerjatele liikumistundi. Tunni alguses seletasin neile soojenduse reegleid. Üheks reegliks oli see, et ringis jooksmise ajal pidid nad ümber kahe maha pandud hüppenööri jooksma, et siis ring väikses ei läheks. Väga loogiline mu meelest. Siis üks tegelane ütles mulle: `Kule, teeme nii , et seal keskel on tuli.` Ma olin loomulikult nõus sellega. Aga siis hakkasid teiste laste võimed ka ilmsiks tulema.`Teeme, et seal on vesi! Teeme, et on krokodillid, mis su ära söövad kui sinna keskele lähed!` No , olgu..siis me tegimegi, et seal oli Tulevee järv kus elasid jõhkrad krokodillid. Hakkasime siis ringis soojendust tegema ja , et harjutusi ette näidata läksin ma ise ringi keskele,et kõik mind näeks ja korraga hakkasid lapsed karjuma: Krokodillid söövad su ära !!! Hüppasin siis ruttu Tulevee järvest välja ja napilt veel pääsesin eluga, tänu Jumalale. Kuidas ma küll nii kiiresti unustada sain. Kui ma oleksin väike, siis ütleksin, et suured on ikka väga rumalad vahel.