Miks

Miks ma teen seda mida ma teen? Ma ei tea. Mulle tihti ei meeldi, kui keegi küsib jälle-Miks? ``No, miks sa küsid sellist rumalat küsimust!``- vastaks ma. Aga ma ei vasta. Tavaliselt mõtlen välja kohapeal kogeledes mingi primitiivse vastuse, mis eestlast ikka rahuldab. Tal pole tavaliselt vaja teada sügavaid vastuseid, vaid pigem piisab teadmisest, et küsimuse küsimise näol on pingutus juba tehtud ja linnuke kirjas. Aga ega ma eestlast selle eest hurjuta, olen minagi ju see sama. Ma olen mõelnud, et võib olla pole ma veel elus nii kaugele jõudnud, et teaksin vastuseid . Aga mul vaikselt tekib tunne, et lihtsalt mõned inimesed ongi sellised, kes ei teagi, miks nad asju teevad. Või siis teine variant teavad, aga ei taha teadvustada. Ja kuigi ma arvan, et Mare nüüd küll hurjutaks mind, siis arvan ma ikka veel, et alati polegi vaja teada või siis teadvustada. Mu jaoks on küll nii, et kui vastan..Lihtsalt- siis see tekitab nagu sellise müstilise ja saladusliku varjundi tegelikule põhjusele. Ja see varjund lisab värvi elule. Kuigi nüüd pole ma küll kindel, kuhu ma oma värvide ja varjunditega elus jõuan, aga usun, et Jumal armastab mind siiski. Ja kui küsite-Miks? Siis, ausalt mul pole aimugi!