Iiris ütles nii, mitte üldse ma. Kõndisime eile kodust Kolgata poole ja ilm oli selline piisavalt mõnus, pime , tuuline sügisilm ja siis ta ütleski: Täna ma tegin endale haiget. Ma ei jõudnud kuulamagi hakatagi, mis mõttes kui mulle kuidagi tuli kohe pähe, et see lause on lihtsalt nii täiuslik raamatu pealkirjaks või halvemal juhul mõne luuletuse. Onju! Aga ma siiski otsustasin, et seda lauset ma ei pane oma raamatule pealkirjaks: esites, sest Iiris ütles selle, ja kui keegi tahab pannna üldse siis tema ja teiseks see on lihtsalt liiga emo. Aga sellegipoolest on see piisavalt diip minu jaoks, et kirjutada üks postitus ja mitte lasta neil sõnadel, mis nii delikaatselt selliseks lauseks on moodustunud, lihtsalt unustusse kaduda. Vot.
Siis rääkis Iiris edasi. Ta seletas väga innukalt kuidas ta vannitoas musta pesukorviga endal sõrme alla kuidagi vigastuse tõmbas. No,meil on selline punutaud mustapesukorv, siis kujutangi ette, et oli nii umbes, et üks selline salakaval oksatükike oli nagu teistest eraldunud ja Iiris siis tõmbas sellesama omale küüne alla. Ja sellega siis tegi ta omale haiget. Sellepeale ma muidgi, emaaptiline nagu ma olen , tundisin kohe ta valu ja vastasin umbes nii: Appi, kui rõve...see ongi kõige hullem! (oli vist nii umbes jah) Siis Iiris ütles ühe asja veel. Ta ütles, et tal oli lihtsalt nii kiire.
Kiire. Kas pole mitte tihti nii, et kui meil on omaarust nii kiire, siis me just kipumegi omale haiget tegema. Tõmbame kaela asju, mis üldse ei tuleks meile kaela kui me lihtsalt EI kiirustaks, Võtaksime aega, et küsida, mõelda ja alles siis tegutseda. Ma usun, et on nii küll. Aega on, inimesed! pole ju mõtet kiirustada ja siis hiljem kurvalt tõdeda, et : Täna ma tegin endale haiget.
Sellest, et köögiakna taga sajab suuri lumehelbeid ja mu arvuti playlistist tuleb millegipärast hetkel jõululugu, sellest ma ei kirjuta. Liiga vara on. Mõne asja jaoks on veel liiga vara.
5 comments:
...mul hakkas nüüd kummitama " Võta aega veidi ringi vaadata..". Pean seda endale nii see kuu kui ka järgmine kuu rohkem meenutama.
Ilusat nädalavahetust!
huhh. ütleme nii, et see pilt on pilkupüüdev, tükk aega vaatasin pilti ja hirmus muretsesin su pärast juba, siis õnneks võtsin pähe ja lugesin postituse ka läbi, siis süda läks natuke kergemaks, mitte, et ma iirise õnnetusele kaasa ei tunneks, aga ikkagi:D
"Sellest, et köögiakna taga sajab suuri lumehelbeid ja mu arvuti playlistist tuleb millegipärast hetkel jõululugu, sellest ma ei kirjuta. Liiga vara on. Mõne asja jaoks on veel liiga vara."
Ära kiirusta jah! Saad veel haiget! :P :D
Mõne asja jaoks on tõesti liiga vara...
kui ma aus olen, siis minu jaoks/arust on see pilt ikka väga rõve! :D
aga kui veel ausam olla, siis meie rüve elu on Jeesuse läbi puhastatud, mis on piltlikult öeldes sama, kui see kutt minuti pärast terve jalaga minema läheks! ja see on juba midagi :)
Post a Comment