Kui nüüd olla aus, siis elu on elu. Väljas on 2 kraadi sooja. Või on külma. Noh, mul on siin mõnusasti soe toas, siis las olla väljas ka sooja. Sügis on mu meelest ilus, aga samas ka siuke natuke masendav. Ta on nagu selline tüüp, kes tuleb ja naerab sulle näkku, et haaaaa..aina külmemaks ja ebamugavamaks ja vastikumaks ma muutun. Ja mulle üldiselt siuksed tüübid nagu ei istuks. Aga jah, eks nemadki ole Jumala lorud. :) Ja pealegi on siuke stabiilne teadmine ikka kusagil hingesopis olemas, et Kevad ju eksisteerib. Võibolla hetkel tundub see kui unes, aga ikkagi.
Ma kirjutan tihti ilmast, sest mu meelest on ilm üks põnevamaid neturaalseid teemasi , millest kirjutada. Sest olgem ausad, ega ma siia armsasse virtuaal maailma ikka väga oma südant puistama ei hakka. Kuigi need kõige targemad ehk võivad siiski ka minu nii kavalalt varjatud metafooridest miskit välja lugeda , kui vaid soovi on. Sest elu ongi üks suur metafoore ja paradokse täis uni tegelikult. Ja kes sellega ei nõustu, siis arvan, et peaksite ehk silmad avama ja üles ärkama, te normaalsed inimesed.
Hetkel tahaksin ma kõige enam tatarputru. Sest seda ma ei saa ju, kuna ma tatart ei varunud omale koju enne kriisi puhangut. Nüüd ma siis istun ja mõtlen, et oleks ma ometi tatart ostnud. Teen veel siukse ohke ka nagu..Oehhh, tatar... Lähen nüüd siis magama ja elu vaatama, ma arvan, et seal on ka tatar olemas .
Nüüd on 1 kraad külma õues..no olgu, teeme siis nii, et nüüd on külm, mitte soe õues. Siis on võrdne.
6 comments:
Inimestele meeldib kevad, samamoodi nagu kõigile meeldib noorus. Meeldib sellepärast, et tundub, et ees on võimaluste rohke aeg. Sügis, vanadus on see kui tulemused on käes ja teod on tehtud. Kas inimestele ei meeldi sügis sellepärast, et tulemused on alati halvemad kui oodatud või siis sellepärast, et nauditakse rohkem protsessi kui tulemust?
Oi,jah,tatart olen mina ka igatsenud. Õnneks varusin mina endale tatart ja just hetkel podisebki see mul pliidil. Aga seda varumist ei teinud ma mitte kriisi pärast. Või äkki siis tegin ka,aga sellise suure,üleriigilise ja ammuse kriisi pärast,millest ma midagi ei tea, sest Rootsis tatart leida on veel raskem kui praeguses Eestis.
Aga sügisega on jah selline nukker lugu. Mind kurvastab eriti see,kui ma näen linde,kes parves lõunamaale lendavad. Natuke selline mahajäetuse tunne tuleb. Aga samas on tõesti tore ka toas istuda ja virtuaalmaailmas metafoore kirja panna. :) Või noh,sina vähemalt teed seda. Mina pole nii osav metafooride kirjapanija.
Armas, Melec. (vata, nii ma kirjutaks kui ma ei teaks kellel ma kirjutaks, noh kui oleks siuke anonüümne tüüp, kes on omale virtuaalnime aind võtnud- melec.) )Esitkes ma usun, et sügisel on omad teod teha vaja ja vanaduses omad. selles mõttes küll, et vb on nooruses need ühiskondlikus mõttes `suured teod `tehtud, kuid vanaduses on siiski omad teod, sest ka vanaduses nii nagu sügisel on olemas omad hetked , mida peab elama, tehes tegusid. Selle tõttu ei saaks ma kuidagi piiritleda nõnda, et sügiseks on kuidagi kõik tehtud ja kevadel on võimalused jälle. Ja sellest lähtuvalt ei saaks ma ka öelda, et seeetõttu just sügis inimestele ei meeldi, et tulemused on kuidagi halvad. Mittemeeldimist põhjendaks ma siiski sellega, et sügisele eelnenud suvi on lihtsalt liiga mõnus . Nt kui eelneks külm talv, siis ma usun, et sügis meeldiks paljudele ja kui veel sügisele järgneks nt suvi siis oleks ju sügis kõige sõbram.
Aga selle protsessi kohta nii palju, et mu meelest on küll nii, et tihti nauditakse protsessi rohkem kui tulemust. Nt millegi ootamine onju..klassikaline näide - Jõulude ootamine. isegi kui inimesed seda ei tunnista, siis see ootamine on tegelikult ikkagi enamike jaoks palju palju meeliülendavam kogemus kui see tegelik jõulupäev.
Aga samas kui nüüd natuke mõelda veel, siis vb on asi lihtsalt selles, et tavaliselt on protsess selline pikk nagu ja seda on võimalik nautida rohkem ka, kaua sa seda tulemust ikka naudid onju. Ja mida pikem on nauding, seda rohkem see inimesele ju meeldib.
Päris palju nagusid sul seal esimeses lõigus:D... aga naljakas jah, ma pole kodus juba aasta vähemalt tatart söönud või teinud, laagrites olen küll. Aga siis kui öeldakse, et see on otsa saanud poelettidelt, siis kohe tekib automaatselt soov seda saada. Inimene ju alati tahab rohkem seda, mida ta ei saa. Aga jah, kui uudised tulid veel kui öeldi, et poelettidelt on see varsti otsa saamas, sest inimesed hirmust ostavad seda kokku, siis küsisin isakeselt, kes istus mu kõrvalt: "Kuule, äkki peaksime meie ka koju siis igaksjuhuks tatart ostma?". Aga ta vastas: "Ei, milleks?". Ja siis ma vastasin: "Tegelt jah, me pole ju väga ammu kodus tatart söönud, kuigi aastaid tagasi sõime seda väga tihti."
Vot nii on lood ja laulud Kanepi tänaval:)!
Tahan ka tatart väga-väga! Mõtle kui palju rõõmu taas on kevadest ja suvest. Pealegi tuleb olla ka asjalik, suvel lähebki palju seda aega nautimiseks ära. Seega kõik on nagu olema peab - võimatu oleks hoida koolis kedagi kui väljas on kogu aeg super rannailm:)
See "pudrupaanika" oli kunstlik. Kõigepealt inimesed võtavad kätte ja ostavad poed eelmiste aastate tatrast tühjaks, nii et tuleb oodata, kuni selle aasta saak poodidesse jõuab. Seejärel on tatra kilo 40EEK, eksole. Ma kohe NÄEN kuidas kaupmehed inimeste rumaluse üle irvitavad. "Ise ostsite kokku, nõutud kaup, a vat nüüd on hind selline. Sööge nüüd." Näitavad veel keelt kah.
Post a Comment