``Kolhoosi oli ta andnud kaks lehma, tiine mullika ja vana musta ruuna. Ma püüdsin teda teiseks muuta, ma viskasin teda luuavarrega, ma armastasin teda.``
Mõnikord tahaks midagi väga kirjutada , aga siis meenub, et keegi on juba kõik selle kirja pannud. Teeb elu lihtsamaks.
2 comments:
"Seitmes rahukevad"?
Mulle meeldib siis oma elu väga raskeks teha, sest ilmselt kõik on juba kirja pandud, aga see selleks. Igatahes jätkan seda kirjutamist:D Keegi ei saa mind peatada.
see raamat jah:)
Mul on ainult hea meel, kui keegi sind peatada ei saa:D
Post a Comment