Ehk siis Lissaboni poolmaraton (21, 0974 km)
2:01:03 (mitteametlik, mu enda kella pealt)
Ma ise seadsin küll eesmärgiks joosta alla kahe tunni, aga arvestades asjaolu, et ma pole varem nii pikka distantsi jooksnud ja lihtsalt jõhkralt palav oli, siis olen ma rahul.
Kogu see jooks ise aga oli lihtsalt võimas. Seda kutsutakse ka Ponte de 25 Abril jooksuks (ehk siis ühe suure silla jooksuks) sest see algab ühelt poolt silda, mis on 2, 5 km pikk ja kulgeb edasi mööda lissaboni tänavaid. Siin on see sild.
Start oli seal teiselt poolt, kus on see suur Cristo- Rei (Christ the King) kuju. Starti sai special rongidega. Kui ma kell 9 ühes neist rongides olin, mis olid kõik täis tuubitud, kui annelinna bussid, siis vaatasin tablood, mis ütles T. Externo 21C. Siis ütles rongijuht midagi, millest ma aru ei saanud ja kõik hakkasid järsku plaksutama, olimegi kohal. Stardi koridori minnes jagati igal pool punaseid nokamütse, ma alguses mõtlesin, et ma küll ei taha, aga kui nägin, et enamik võtsid omale, siis igaks juhuks võtsin ka, et olla nende moodi. Ja tegin hästi, et võtsin.
Start oli mõnus. 2 km mega ilusat vaadet silla pealt. Olin veel õnnelik, et nokamütsi olin võtnud ja nautisin täiega. Alguses oli plaan lihtsalt see ära joosta ja mitte vahepeal pilti taskusse visata, see oli mu eesmärk. Aga kui ma 10 km olin jooksnud (56 min) ja end ikka hästi tundsin, siis mõtlesin, et ehk on isegi lootust. Kuni 14 km oli kõik väga hea, no ma ikka korralikult ennetasin ka seda taskupilti ja jõin igas punktis hästi palju. Pärast 15 km, aga tuli kõige raskem hetk. Olin joogipunktist läbi läinud ning vaimselt valmis selleks, et 17, 5 on järgmine joogipunkt. Jooksin siis seal 17 km peal ja edasi..aga joogipunkti ei tulnud...siis oleksin küll peaaegu minestanud. Sest tõesti, ma olen ikkagi põhjamaalt ja ei ole harjunud nii kuumas jooksma. Siis haarasin ma maast kellegi spordijoogi pudeli, ja jõin. Järgmine joogipunkt oli hoopis 18. 5 peal. Selleks ajaks olin ma vaimselt suht väsinud, jõin seal siis vett palju ja kastsin end üle ka, ja paarisaja meetri pärast anti veel apelsine ka, siis läks kohe tuju mul heaks :) Jõud tuli natuke tagasi ja kui 19 km silt oli, siis tuli esimest korda mõte, et oo, nii vähe veel jäänud. Kuni lõpuni elasin ma maha visatud spordijookide peal. Suht geniaalne, ma tean:D Lõpp oli nagu lõpp ikka. Finishis oli nii palju inimesi korraga , et seal koridorist välja saamine võttis meeletult aega ja ma mõtlesin aind, kus saaksin istuda. Üks tore portugali vanem naine, kes oli ise ka just lõpetanud nägi, et mul on veits halb ja pani mu toolile istuma, andis vett ja rääkis midagi, ma noogutasin, sest ei saanud aru ja ütlesin- Obrigado.
Üldiselt olen väga rahul, väga hästi korraldatud värk. Jooksjaid oli kokku umbes 35 000.
A, Iiris , randid on tagasi!
3 comments:
Ha, ha! Randitädi! Ma olen nii uhke su üle. Oleks tahtnud sulle lõpus plaksutada, aga noh et siis ~plaks~ ~plaks~ ~plaks~ ~plaks~ Sa oled tubli! :D
:D Haa. Elasid teiste spordijookide peal. KEna pätt noh.
Aga tegelikult oled sa ikka väga vapper!
Sa oled nii tubli! :)
Post a Comment